Skip navigation links
GARMINI TEHNOLOOGIA

FILTREERI KATEGOORIA JÄRGI

Terviseteadus
Une jälgimine

Une jälgimine

Täiustatud une jälgimine ühilduvates Garmini seadmetes võtab arvesse mitut tegurit, et aidata sul mõista oma und1. Lisaks põhiandmetele, nagu magama jäämise ja ärkamise aeg, näed ka seda, millal sa ärkvel olid ja kui palju aega veetsid peamistes uneetappides (kerge, sügav, REM-uni). Samuti näed, millal need etapid öö jooksul aset leidsid.

Uneaja ja uneetappide tuvastamiseks kasutatakse kombinatsiooni pulsisagedusest, pulsisageduse varieeruvusest ja keha liikumisandmetest. Seadistamise ajal sisestatud vanuse andmed ja tuvastatud isiklikud füsioloogilised lähtejooned annavad väärtusliku konteksti analüüsiks ja parandavad une jälgimise täpsust.

Ühilduvad Garmini seadmed jälgivad ka su hingamissagedust ja vere hapnikuküllastuse (Pulse Ox) tasemeid öö jooksul. Selle teabe lisamine su unekaardile annab põhjalikuma ülevaate su unest.

Sinu une mõistmine

Uni on oluline füüsilise ja vaimse heaolu jaoks. Regulaarne, kvaliteetne uni soodustab head tervist, võib tõsta tuju, aitab maksimeerida treeningust saadavat kasu ja sellel on veel palju muid eeliseid.

Vaata oma uneandmeid ning jälgi muudatusi ja suundumusi aja jooksul. See aitab sul mõista sageli väga kompleksset seost, selle vahel, mida sa ärkvel olles teed ja kui hästi sa öösiti magad.

Halba und võib küll olla lihtne hetkel põhjendada, aga pikaajaliste suundumuste tuvastamine võib olla võimas motivaator kestvate muutuste tegemiseks. Ja kui asjad lähevad hästi, siis annab enesekindlust nendest tõenditest saadud teadmine, et oled õigel teel.

Uneaja skoor

Valitud Garmini seadmed täiustatud une jälgimise funktsiooniga annavad ka uneaja skoori. Öised skoorid (0–100) võib kombineerida isiklike tähelepanekutega su oma tegevuse ja elustiili andmetest. Need nõuanded kuvavad, kui tekib võimalus aidata sul mõista, kuidas mõjutavad su und tegurid, nagu igapäevane stressitase, tegevusmustrid ja magamaminekuajad.

Uneaja skoori arvutamine

Su igaöise uneaja skoori arvutamiseks kasutatakse kombinatsiooni une kestusest ja une kvaliteedi teguritest. Su une kestust võrreldakse ülemaailmselt tunnustatud vanusepõhiste soovitustega2. Sinu uneaja skoori kvaliteediaspektid võetakse unearhitektuuri, stressiandmete, une katkestuste ja muude tegurite kombinatsioonist3.

Unearhitektuuri all on mõeldud seda, kui kaua aega sa veedad kerge, sügava ja REM-une etappides ja öö jooksul nende etappide üleminekute moodustatavaid mustreid. Stressi element on pulsisageduse varieeruvuse analüüs, mille alusel tõlgendatakse su autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise tegevuse tasakaalu. Kui su pulsisagedus on madal ja su pulsisageduse varieeruvus on normaalsega võrreldes kõrge, siis see on tugev parasümpaatilise dominantsuse näitaja, mis tähendab, et su keha on stressiseisundis ja taastab aktiivselt päeva jooksul ärakasutatud ressursse.

Muud tegurid, mis su uneaja skoori mõjutavad, on rahutus, kui mitu korda oled ärkvel kauem kui 5 minutit ja kogu ärkveloldud aeg.

Uneetapid

Unelaboris tuvastatakse uneetapid spetsiifiliste ajulainete ja neuronaalse tegevuse mustrite järgi. Need mustrid väljenduvad sageli füsioloogiliselt pulsisageduse, pulsisageduse varieeruvuse ja hingamismustrite muutustena. Nende füsioloogiliste muutuste tuvastamine une ajal annab väärtuslikke vihjeid uneetappide tuvastamiseks reaalsetes tingimustes väljaspool unelaborit.

Uuringud on näidanud, et iga uneetapp mängib oma osa su vaimse ja füüsilise taastumise protsessis.

Kerge uni (N1, N2)

Kerge uni on esimene uneetapp. Kerge une ajal silmade liikumine ja lihastegevus aeglustuvad ja keha valmistub sügavaks uneks.

Sügav uni (N3)

Sügava une etappi üle minnes lakkab silmade ja lihaste liikumine täielikult. Pulsisagedus ja hingamine aeglustuvad. Selles etapis on sind raske äratada ja kui sa ärkad, oled sa desorienteeritud. Üldiselt tunnistatakse, et sügav uni on tervisele mitmel viisil kasulik. See aitab näiteks lihastel taastuda.

Kiirete silmaliigutustega uni (REM-uni)

REM-und loetakse unetsükli viimaseks etapiks. REM-une ajal nähakse sageli und. REM-une etapid on alguses lühikesed, aga muutuvad öö jooksul pikemaks. Usutakse, et REM-une ajal saab aju andmeid töödelda ja korraldada. See võib olla isegi seotud sellega, kuidas me uusi oskusi õpime.

Ärkvelolek

Üldiselt on kõige parem, kui uni on öö jooksul pidev ja ärkvelolekuaegu on vähe või pole üldse.

Liikumisepõhine une jälgimine

Vanemad Garmini seadmed ja ilma sisseehitatud pulsimonitorita seadmed kasutavad liikumisepõhist une jälgimist, et analüüsida kiirendusmõõturiga tuvastatud randme- või kehaliikumisi. See algoritm võtab arvesse ka kellaaega ja annab unest lihtsama ülevaate. See võib hinnata, kas oled ärkvel või kerge või sügavama une olekus. Spetsiifiliste uneetappide tuvastamine ei ole nende seadmetega aga võimalik.

Une jälgimise tugi

1Vt Garmin.com/ataccuracy
2„National Sleep Foundation’s updated sleep duration recommendations: final report” (Riikliku une sihtasutuse uuendatud une kestuse soovitused: viimane aruanne), Sleep Health, väljaanne Epub 2015 okt 31, lk 233–243, 2015.
3“National Sleep Foundation’s sleep quality recommendations: first report” (Riikliku une sihtasutuse une kvaliteedi soovitused: esimene aruanne), National Sleep Foundation, Sleep Health, väljaanne 3, nr 1, lk 6–19.